Detalhes bibliográficos
Ano de defesa: |
2024 |
Autor(a) principal: |
Seidi, Umaro |
Orientador(a): |
Silva, Marcelo Kunrath |
Banca de defesa: |
Não Informado pela instituição |
Tipo de documento: |
Dissertação
|
Tipo de acesso: |
Acesso aberto |
Idioma: |
por |
Instituição de defesa: |
Não Informado pela instituição
|
Programa de Pós-Graduação: |
Não Informado pela instituição
|
Departamento: |
Não Informado pela instituição
|
País: |
Não Informado pela instituição
|
Palavras-chave em Português: |
|
Palavras-chave em Inglês: |
|
Link de acesso: |
http://hdl.handle.net/10183/276040
|
Resumo: |
Na kunsada di es sekulu, manga di mpulma-mpulmas/avansu di piskizas kuta trata di atuason di organizason sosiais na contestus di regimis híbridus- ku, desdi fin di sekulu ku pasa, i da ba sinal pusitivu sobri kuma ku i kirsi anível mundial- i fasidu pa pudi n’tindi dritu dizafius ku istratégias, voltadu pa atuason di organizasons na es realidades. Regimis di es karáter dadu manga di nomis, má un delis mas kunsidu ou yalsadu na universu akademiku: konseitu di regimi autoritarius kompetitivus abordadu na purmeru instancia pa autoris ou piskizaduris norti-ame ricanus. Alguns hipotize ku avansadu pa literatura, nunde ku i pudi pirsibidu di kuma i ka tem um consensu entri autoris sobri splorason di opurtunidadi pulitikas pa parti di organizasons sosiais. Di es manera, objetivo principal di es tarbadju i pa analisa situason di Muvimentu Na sional de Sosiedadi Civil pa Pas Demokrasia i ku Dizinvolvimentu- redi mas garandi di orga nizason di sosiedadi civil na Guiné-Bissau- um país ku si djitu di cedu ta n’kuadra karateristikas di un regime autoritariu kompetitivu. Pa dizinvolvi es tarbadju, no fasi pesquisa di único caso nunde ku nô disidi usa método qualitativo, dadus koletadu através di intrivistas semiestrutura das ku no fasi ku atoris di muvimentu. Alen di kila, nó analisa alguns dukumentus di muvimentu i nó reviza alguns tarbadjus kuta prublematiza temas ku parsi, entri elis i distaka artigos ku resulta di studus impirikus. Nô odja di kuma, apesar di organizason n’frenta manga di dizafius na si relason ku stadu guineense, si atuason i possível através di un dinâmika interna ku carate rizadu pa un conjuntu de eventus ku konforma si principal repetorio di ason. Es eventus tene suma ita suguradu logístika i financeiramenti pa entidades internasionais. Alem di kila, si nô toma en considerason kontexto pulitiku ku markadu pa un luta permanenti di puder, organizason kria leis dentru di si mandjuandadi pa tudji si membrus pa afilia na utrus orgoanizason, pa pudi alkansa si autonomia. Pa utru ladu, dividu a contestu fortimenti represivu, protestos di rua ka sudu prioridade suma princicipal stratgia di luta, pa organizason, pa muda es situason, presons ta fasidu na ambitu instituisional. |